Kui Teil kinnises ruumis tekib tunne õhupuudusest, pea läheb raskeks, tekib unisus jne., siis ärge süüdistage selles kohe üleliigset süsihappegaasi ja hapniku vähesust. Meil pole kuskil nii hermeetilisi ruume, et Teil õnnestuks sealt hapnik ära tarbida. Pealegi – sissehingatava õhu hapnikuprotsent on ca 20,8%, aga väljahingataval ca 16%. Nii et kopsud ei omasta KORRAGA mitte kogu sissehingatavat hapnikku. Õhku võivad rikkuda inimese väljahingatavas õhus olevad muud ained. On teada, et enam-vähem terve inimese organism võib gaasiliseks muuta ligi 600 rakkude ainevahetuse jääkprodukti ja neid väljastada kopsude kaudu. Ilmekaks näiteks –alkoholi määramine hingeõhus!

Õhku meie eluruumides rikuvad süsihappegaasi asemel ka teised ained, näiteks, bensool ja formaldehüüd (sipelghappealdehüüd, mida kasutatakse desinfitseerimiseks, konserveerimiseks, sünteesvaikude ja ravimite jne. valmistamisel); aga ka kantserogeensed ained, mida on rikkalikult peaaegu kõikides meie eluruumides. Sellisele järeldusele tulid uuringu autorid, mille viis läbi Keskkonna Kaitse ja Energiasäästlikkuse Agentuur (ADEME) ühes regioonis.

Kuna formaldehüüdi leidub liimides, polituuris, värvides, kosmeetikas ja olmekeemias, siis polnud mingi ime et seda ainet leiti kõigis 60 uuritud majas. Et mitte tekitada organismile kahju, peab selle kontsentratsioon jääma alla 10 mikrogrammi ühe kuupmeetri õhu kohta. Kuid kõigis uuritavates majades oli see keskmiselt 17 mikrogrammi. Mis puudutab bensooli, siis, kuigi tema kasutamine on rangelt piiratud, leiti seda igas kolmandas elupaigas. Kõige enam oli seda majades, mis külgnesid garaaţidega, aga ka seal,kus esines hobi-meistrimehi ja inimesi, kes pidevalt töötasid värvidega.

Peale selle, ADEME uurijad leidsid, et allergia ja hingamisorganite haiguste risk oli suuremruumides, milles esines hallitust, või kus pikemat aega töötasid õhupuhurid – süsinikoksiidi ja kõrbenud tolmuosakeste tekitajad. See ongi põhjus, miks siiski oleks vaja tihedamini avada aknaid (juhul, muidugi, kui sealt tulev õhk ikkagi on puhtam) ja mitte toppida kinni ventilatsiooniavasid. Olgu see üleliigne hapnik meile nii ohtlik, kui on, kuid lisaõhk siiski lahjendab ebameeldivate või mürgiste ainetekontsentratsiooni meie ümber ja on ka põhiline bakterite tapja kõikides eluruumides.